Vasakliit mõistab hukka valitsuse otsuse palgadirektiivi tagasi lükata ja selle asemel maksumaksja raha eest trahve maksta.
Valitsus tahab taganeda võrdse palga direktiivist ning mõni minister nimetab seda „ideoloogiliseks käskude-keeldude direktiiviks“. Vaatame, mida see tegelikult sisaldab.
Mida direktiiv kohustab ja keda see kaitseb:
- Töökuulutuses tuleb avaldada palgavahemik → kaitseb kõiki kandidaate, nii naisi kui mehi
- Tööandja ei tohi küsida eelmist palka → kaitseb kõiki, kes on kunagi madalat palka saanud.
- Töötajal on õigus küsida kolleegide keskmist palka oma kategoorias → kaitseb kõiki madalapalgalisi, sõltumata soost.
- Diskrimineerimisvaidluses peab tõendama tööandja, mitte töötaja → kaitseb kõiki.
- Üle 5% palgaerinevus samas kategoorias nõuab ettevõttelt analüüsi ja põhjendust → kehtib ainult 250+ töötajaga ettevõtetele.
Mida direktiiv EI kohusta:
- X Alla 100 töötajaga ettevõtteid ei kohustata aruandluseks üldse.
- X Palku ei pea avalikuks tegema — vaid palgavahemiku.
- X Meeste ja naiste palku ei pea ühtlustama — vaid põhjendama erinevusi.
Eestis on alates 2014. aastast olnud vabatahtlikud lahendused. Palgalõhe on endiselt 13,2%. Valitsus eelistab maksta maksumaksja rahast EL-i trahve, selle asemel et anda töötajatele, nii meestele kui ka naistele, õigus teada, kas neid koheldakse õiglaselt.