3. jaanuari varahommikul pommitas USA sõjavägi Venezuela pealinna Caracast ning röövis riigi presidendi Nicolas Maduro ja tema abikaasa. Seda putši raamitakse kui Venezuela vabastamist ebapopulaarse diktaatori küüsist.
Samuti toodi põhjenduseks narkootikume, mis Trumpi sõnul jõuavad USAsse suuresti Venezuelast. Trumpi administratsioon on fentanüüli nimetanud lausa massihävitusrelvaks, andes sissetungile juurde näilist legitiimsust ja tähtsust ning sidudes selle niinimetatud narkovastase sõjaga.
Tegelikult hoolib Ameerika valitsus muidugi vaid Venezuela naftareservidest, mis on maailma suurimad. Trumpi välja toodud tegevuskava on peaaegu sama, mida tehti Iraagis: võimule tuuakse Washingtoni-meelne riigipea ja antakse naftafirmadele vabad käed, et riik paljaks röövida. Nagu Iraagis, nii ei jõua ka Venezuelas sellest teenitav kasum ühelgi juhul rahvani.
Tegemist on selge rahvusvahelise õiguse rikkumisega ja Venezuela iseseisvuse eiramisega. See, kas Maduro sai legitiimselt Venezuela riigipeaks või mitte, ei anna Washingtonile mingit õigust teda võimult vägivaldselt eemaldada, eriti kui selleks puudub ÜRO ja isegi USA kongressi nõusolek.
Eesti ja ülejäänud Euroopa poliitikute vaikimine on häbiväärne ja silmakirjalik. Kui Venemaa on agressor ja Ukraina ohver, teame täpselt, kelle poolt seista, mida öelda ja teha. Kui agressoriks on USA, pole meil järsku mitte midagi öelda.
Eesti ja teised riigid, keda reeglitepõhine maailmakord vähemalt näiliselt huvitab, peavad koheselt taunima USA agressiooni ning nõudma Venezuela turvalisuse ja iseseisvuse tagamist ning rahvusvaheliste õigusnormide järgimist.
Selleks et rahvusvaheline õigus üldse midagi tähendaks, peab see kehtima kõigile, mitte ainult riikidele ja režiimidele, mis läänele ühel või teisel põhjusel ei meeldi. Ükski riik ei tohi üksinda otsustada ülejäänud maailma saatuse üle. Ameerika Ühendriikide agressioon ja vägivaldne sekkumine Lõuna-Ameerikas ei ole midagi uut, aga laupäeval toimunu on kõige suurem eskalatsioon, mis mitmekümne aasta jooksul toimunud on.
Eesti Vasakliit nõuab, et Eesti seisaks solidaarselt kõigi suurriikide imperialismi ohvritega, olgu selleks Ukraina, Gaza, Jordani läänekallas, Venezuela või teised.