Eesti Vasakliit mõistab hukka Euroopa Liidu Nõukogu plaani toetada kõigi privaatsete digitaalsete sidevahendite (sh krüpteeritud vestluste) automaatse skaneerimise kohustuslikuks muutmist. Plaani põhjendatakse sooviga takistada lastevastaseid kuritegusid, kuid selline samm oleks pretsedenditu Euroopa Liidu kodanike põhiõiguste rikkumine, oht digitaalsele julgeolekule ning ebatõhus meede laste kaitmiseks.
Oht privaatsusele ja eraelu puutumatusele
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 7 ja 8 sätestavad, et igaühel on õigus eraelu saladusele ning isikuandmete kaitsele. Seega Nõukogu ettepanek, mis kohustaks teenusepakkujaid rakendama kõigi privaatsete ning krüpteeritud vestluste automaatset skaneerimist, oleks vastuolus nende õigustega – seda on öelnud ka Euroopa Inimõiguste Kohus.
Kõik EL-i kodanikud oleksid alusetult kahtlusalused võimalikus kuriteos, kuna kõiki sõnumeid ning pilte kontrollitaks valimatult ning selle jaoks ei oleks vaja kohtuniku luba. Elektrooniliste sidevahendite kasutajate privaatsust ohustab võimalus, et nende sõnumeid ning pilte võidakse vaadata, analüüsida ja halvemal juhul ka levitada ilma nende nõusoleku ja teadmiseta.
Oht Eesti digitaalsele julgeolekule
Selleks, et teenusepakkujad saaksid oma kohustusi täita, oleks vaja luua turvalistesse sõnumirakendustesse võimalus skaneerida krüpteeritud sõnumeid, st luua tagauks. Kuid sellist tagaust võivad ära kasutada ka küberkurjategijad ning välisriikide julgeolekuteenistused. See paneks ohtu vähemused, aktivistid ning ajakirjanikud, kelle vabadus ja elu võivad sõltuda sidevahendite turvalisusest.
Ebatõhus vahend laste kaitsmiseks
Kurjategijad, kes toodavad laste seksuaalset ärakasutamist kujutavaid materjale, ei jaga neid üldkasutatavate sidevahendite kaudu, vaid salajastes foorumites, kuhu kohustuslik skaneerimine ei jõuaks. Algoritmid, mida võidakse kasutada ebaseadusliku materjali tuvastamiseks, ei ole tõhusad: Šveitsi föderaalpolitsei andmed on näidanud, et 80% tuvastatud sisust on kriminaalmenetluse seisukohast ebaoluline. Euroopa Liidu Nõukogu ettepanek raiskaks seega uurivate instantside ressursse, sest nad peaksid hakkama tegelema suure hulga tühiste raportitega.
Massiluure asemel tuleks rahastada ning toetada tõhusamaid viise laste kaitsmiseks: rohkem ressursse õiguskaitseasutustele pikaajaliste ning tulemuslike uurimiste läbiviimiseks, et saada kätte ebaseaduslike materjalide tootjad; rahastada tugiliine ja nõustamiskeskuseid lapsohvrite toetamiseks; laste õpetamine, et nad tunneksid ära ning annaksid teada väärkohtlemisest, sh nendele lähedal olevate isikute poolt.
Eesti valitsus peab võtma seisukoha
Meediasse lekkinud protokollidest tuleb välja, et Eestil konkreetne seisukoht veel puudub. Eesti Vasakliit kutsub seega üles Eesti valitsust liituma Austria, Hollandi ja Poolaga, et seista vastu massiluure seadustamisele, mis oleks vastuolus EL-i põhiõiguste hartaga.
Mis algab väidetava eesmärgiga kaitsta lapsi, võib tulevikus muutuda vahendiks, mida saavad autoritaarsed režiimid kasutada elanikkonna jälgimiseks. Eesti Vasakliit seisab alati inimeste õiguse eest privaatsusele nii füüsilises kui digitaalses ruumis.